Ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm jutustab loo filmi autori, Imbi Paju ema ja tädi, kaksikõdede Aino ja Vaike kasvamisest naiseks stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja terrori tingimustes. Üheks enesekaitse võimaluseks oli mälestuste tõrjumine. Vägivaldsed minevikupildid tulevad esile alles 60 aastat pärast Stalini koonduslaagreid. Autor näitab mälupiltide kaudu oma ema ja samas kogu Eesti valusat minevikku. Lahtirääkimata minevik kandub põlvkondade kaudu edasi, sest minevikust rääkimine on ikka veel raske.